Muutused tööturul kasvatavad vajadust spetsialistide järele

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raportist „Eesti tööturg täna ja homme“ nähtub, et aastaks 2024 kasvab spetsialistide osatähtsus Eesti tööturul, samas kui muudes ametites töötamine väheneb.

See puudutab peaaegu kõiki majandusharusid, sest heade oskustega inimesed lähevad järjest enam hinda ning paljudel aladel vajatakse hoopis teistsuguste oskustega inimesi kui praegu, selgub raportist.

Tööealisi töötab aina enam ja see trend süveneb

Tööealise elanikkonna ehk 20–64aastaste seas on tööga hõivatute arv viimastel aastatel oluliselt suurenenud: 2015. aastal töötas neist enam kui 76 protsenti. Kõrge tööhõive määra põhjuseks on nii majanduse taastumine kui ka demograafilised muutused. Töötus on kahanenud hoolimata viimaste aastate tagasihoidlikust majanduskasvust. 2014. ja 2015. aastal oli töötus suurusjärgus 6–7 protsenti.

Lisaks majanduskasvule on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik ka tootlikkuse kasv. Eesti tootlikkuse tase jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele. Alates 2013. aastast kasvavad meil palgad kiiremini kui tootlikkus.
Tulevikus mõjutavad majanduskasvu ning tootlikkust lisaks välistele teguritele ka sisemised, näiteks üldine tööjõuvajadus, aga ka tööl käivate inimeste oskused ja haridustase. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööjõuvajaduse prognoosi kohaselt kahaneb võrreldes 2015. aastaga 2024. aastaks hõivatute arv 6000 võrra. Siis töötab parimal juhul ligi 635 000 inimest. Prognoosis eeldatakse, et viimastel aastatel toimunud muutused hõive osas jätkuvad.

Töötajaid vajatakse enam IT-alal, puidutööstuses ning sotsiaalhoolekandes

Töötajate arv kasvab IT alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad nt insenerid, disainerid ning arhitektid. Lisaks on oodata kasvu puidutööstuses, infos ja kommunikatsioonis ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ning sotsiaalteenustesse. Mõnevõrra suureneb prognoosi järgi kõrgtehnoloogiline tootmine Eesti majanduses.

Töötajate arv jätkab vähenemist jaekaubanduses, hariduses, avalikus halduses, riigikaitses, ehituses ning mootorsõidukite hooldus- ja remondi valdkonnas.

Peamiselt tööjõu asendusvajaduse tõttu kasvab enim nõudlus loodus- ja tehnikateaduste spetsialistide, mootorsõidukite juhtide, eri tegevusalade juhtide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, tervishoiuspetsialistide, pedagoogika tippspetsialistide ning ehituse oskustöötajate järele.

Kiirest kasvust tulenevalt püsib suur vajadus IT-inimeste järele. Mainimist väärt on veel keskmisest suurem vajadus näiteks isikuhooldustöötajate ning elektroonikatehnikute järele. Suuresti kõrgest keskmisest vanusest tingituna tuleb asendada ka paljud tänased lihttöölised.

Ebakõla nõudluse ja pakkumise vahel

Ebakõlad nõudluse ja pakkumise vahel ilmnevad kõige teravamalt kutseharidust eeldavatel ametikohtadel. Kuid ka kõrghariduses ei kata tööturule lisanduvad inimesed vajadust.

Mitmetel ametialadel võib tänast olukorda pidada rahuldavaks, kuid seoses lõpetajate arvu vähenemisega võib tekkida probleeme uute kvalifitseeritud töötajate leidmisega. Suuremad käärid on ilmnenud näiteks tervishoiu keskastme spetsialistide, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajate, seadme- ja masinaoperaatorite osas. Seevastu näiteks äri- ja haldusala ning õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialiste jätkub.

Lähituleviku tööjõuvajaduse muutus ei joonistu välja mitte niivõrd kutsealade või ametite lõikes, kuivõrd töötajatelt nõutavate oskuste iseloomu põhjal. Selle tõdemusega peavad arvestama nii koolide õppekavad kui ka töö käigus pakutavad täienduskoolitused. Kõrgkoolid ja kutsekoolid peavad olema palju paremini seotud praktilise tööeluga. Kuigi on selge, et koolilõpetanud ei saa kohe kursis olla kõigi oma kutseala praktiliste nüanssidega, ei saa ka normaalseks pidada olukorda, kus tööandjal tuleb hakata äsja koolipingist tulnud erialaspetsialiste nullist ümber koolitama. Muret valmistab ka see, et liiga paljud noored katkestavad oma õpingud kutse- ning kõrgkoolides, tõdesid raporti koostajad.

OSKA raporti „Eesti tööturg täna ja homme“ on valminud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SA Kutsekoja koostöös.

Raporti tervikteksti leiab siit.